Projektid

Kiusamisest vaba lasteaedlink opens on new pageKiusamisest vaba lasteaed">

Tervist Edendav Lasteaedlink opens on new pageTervist Edendav Lasteaed">

Suunatud uurimuslik õpelink opens on new pageSuunatud uurimuslik õpe">

---

Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel toimub 08.09-09.09.2020 projekt

Toimiv meeskonnatöö ja toetav töökorraldus kui Pärnu Liblika Lasteaia arengu võti

Projekti eesmärk:

Pärnu Liblika Lasteaias on lapse individuaalset arengut toetav ja kaasamist võimaldav töökorraldus ning saavutatud meeskondade sisene ja vaheline üksteist toetav koostöö.

Oodatavad tulemused:

1. Projektis osalejatel on kogemus, kuidas töökorraldus toetab iga lapse eripärast lähtuvat õppeprotsessi ja meeskonnatööd rühma ning lasteaia tasandil.
2. Pärnu Liblika Lasteaias on reflekteeritud töökorraldust ja tehtud sellest tulenevalt muutusi, mille tulemuseks on tööga rahulolu.
3. Omandatud uued teadmised/oskused suhtlemisest ja käitumisest meeskonnatöös on suurendanud koostööd erinevate tasandite ja sihtgruppidega.
4. Projekt on toetanud lasteaia arengukava ja õppekava rakendumist ning põhiväärtusi.

Viiakse läbi 2 õpiüritust: kogemuspäev Tallinna lasteaias Sipsik ja koolitus Laulasmaa Spa koolitusruumis. Liblika lasteaiast osaleb projektis 17 inimest. Sipsiku lasteaiast osaleb 8 töötajat vastutasuna kogemuspäeva läbiviimise eest.

1. Kogemuspäev Tallinna Sipsiku Lasteaias, mille läbiviijaks on Sipsiku lasteaia õppealajuhataja Ene Hein.

Kogemuspäeva eesmärgiks on suurendada Liblika lasteaia personali teadmisi teise lasteaia töökorraldusest ja koostööst.

Kogemuspäeva tulemusena saavad Liblika lasteaia koolitatavad kogemuse ja teadmised, kuidas Sipsiku lasteaia töökorraldus ja meeskonnatöö nii rühma kui lasteaia tasandil toetavad kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvat õpikäsitust, mis arvestab iga lapse individuaalse arengu ja õpioskustega.

2. Koolitus „Meeskonnatöö ja suhted meeskonnas“, koolitaja Jaana S. Liigand-Juhkam.

Koolituse eesmärk on saada ülevaade psühholoogilistest teguritest ja mehhanismidest, mis avaldavad töökeskkonnale olulist mõju. Isiksusepsühholoogiaga seotud teemade käsitlemise kaudu on võimalik õppida inimeste käitumist paremini mõistma. Koolituse tulemusena tõuseb koolitatavate mõistmisvõime, mis vähendab konflikte, parandab tööõhkkonda ja tõhustab meekonnatööd. Koolitus toimub interaktiivses vormis, kus kasutatakse erinevaid meetodeid: loeng, diskussioonid, individuaalsed harjutused, rühmatööd, testid.

Projekti mõju personalile - projekt toetab personali professionaalset arengut, suurendab kompetentsi inimese käitumispsühholoogiast ja valmisolekut suhelda erinevate inimestega eri olukordades. Muudatused töökorralduses tõhustavad rühma meeskonnatööd, mis võimaldab arvestada iga lapse arengupotentsiaaliga. Töökorraldus toetab ühiseid reflekteerimisi, kavandamisi ja rahulikus tempos osalemist tööprotsessis. Lasteaia personalil on suurenenud tööga seotud rahulolu.

Projekti mõju organisatsioonile - tugevnenud on meeskonnapõhine koostöö rühma ja lasteaia tasandil, mis väärtustab ühist õppimist. Projekt toetab lasteaia arengukava ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava õpikäsituse rakendumist.

Projekti mõju lastele - rühmameeskonna ühise tegutsemise toel on märgatud ja kaasatud iga laps ning toetatud tema individuaalset arengut.

Projekti mõju lapsevanematele - lapsevanemad märkavad, et nende last on kaasatud ning tema individuaalset arengut on toetatud.

---

ROBOOTIKA LASTEAIAS

Robootika tegevuste eesmärgid:

• laps tutvub esmase programmeerimisega
• laps kasutab programmeerimise võtteid igapäevases elus
• laps loob oma tegevuses põhjus- tagajärg seoseid ja neid seostada konstrueerimise ning programmeerimisega

Robootika õpitulemused:

• laps oskab kasutada erinevaid elektroonilisi ja programmeerimist nõudvaid vahendeid
• laps saab aru mehaanika ja programmeerimise algpõhimõtetest

Robootika põhimõtted:

• tegevused viiakse läbi lõimitult erinevate õppevaldkondade tegevustega, kasutades üldõpetuse põhimõtteid
• toetub lapse loomulikule huvile ning valmisolekule tegeleda robootika ja mehaanikaga
• võimaldab lapsel endal jõuda praktiliste lahenduste leidmiseni
• toetab lapse loomingulist lähenemist konstrueerimisele ja väljakutsetele 

Erivajadustega ja andekate laste toetamine:

• erivajadustega lapsi toetatakse individuaalse tegevuse kaudu, võimaldades lisategevusi vastavalt lapse soovidele ja vajadustele

Terje Pill
Õpetaja

---

Projekti „Märkamine ja teadmine toetab last” raames toimus 26. augustil 2018 Helmondi toidutares koolitus kogu lasteaia personalile. Koolitusel keskenduti andekuse ja täiskasvanu eeskuju teemadele. Psühholoogiadoktor Liina Raudmanni teemaks oli „Andeka lapse toetamine lasteaias” ja psühholoog Viive Einfeldt „Täiskasvanu enesevaldamine, eeskuju ja sõna mõju“.

Õpetajad on seni käinud enamasti sellistel koolitustel, kus erivajadusi on käsitletud just laste puudujääkidest lähtuvalt ning seetõttu oli koolitus eriliselt huvipakkuv ja ergastav.

Andekuse mõiste avardus ja sai õpetajate jaoks selgema tähenduse, kui koolitaja tõi selle kõrvale mõisted: võimekas, arukas, talendikas laps.

Lasteaiaõpetaja jaoks oli tähtis teada saada, mis on tema võimalused andeka lapse toetamisel. Vajalik on õpetuse diferentseerimine. Sama ülesande või tegevuse raskusastmeid saab muuta nii, et andekas pingutaks end rohkem. Andekad vajavad raame ja korrastatust, mida lasteaed saab neile oma rutiiniga pakkuda. Need ongi lasteaia ressursi juures peamised võimalused andekuse toetamiseks. Samuti saab õpetaja  lapsevanemale rääkida oma tähelepanekutest ja soovitada erinevaid huviringe, kus lapse võimeid juba spetsiifilisemalt arendatakse. Tähtis on, et pere oleks valmis andekust kasvatama.

Andekad lapsed peavad kasvama koos eakaaslastega, sest andekus annab küll võime luua, kuid suuremat emotsionaalset ja sotsiaalset pagasit ei anna. Andekatele on omane suurem tundlikkus ja halb emotsioonide juhtimise oskus. Laps ei tohi kasvada teadmises, et ta on eriline. Ta võib teada, et tal on rohkem võimeid, aga peab ka rohkem pingutama.

Koolitaja suutis kuulajate tähelepanu köita ja panna kaasa mõtlema. Kõigil oli võimalus esitluse käigus teda huvitavaid küsimusi küsida ja koos lektoriga juhtumi või seisukoha üle arutleda. Koolitaja oli väga pädev ja oskas kõike psühholoogiliselt baasilt põhjendada.

Anne Villsaar
logopeed

15.08.2018.- 30.09.2018. a on kavandatud Pärnu Liblika Lasteaias SA Innove projekt „Märkamine ja teadmine toetab last“, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond 2110 euroga.

Projekti eesmärgiks on ühise õppimise tulemusena täiendada koolitusel osalejate teadmisi lapse andekusest koolieelses eas. Suurenenud on personali oskus märgata ja analüüsida oma käitumisvalikute, enesevaldamise ja tegutsemisviiside mõju nii andekate kui ka käitumise eripäraga lasetele. 

1. Projekt on toetanud lasteaia arengukava ja lasteaia personali pädevusi töös erivajadusega lapsega.

2. Õpetajatel on kujunenud valmisolek toetada andekat last lasteaias lähtuvalt tema reaalsetest vajadustest.

3. Õpetaja teab erinevaid andekuse käsitlusi, andekaid lapsi iseloomustavaid faktoreid ja nende õppimist mõjutavaid tegureid.

4. Õpetaja oskab leida koostöövõimalusi andekate laste vanematega.

5. Suurenenud on oskus märgata seoseid oma enesevaldamise ja käitumisvaliku ning käitumisraskustega laste reageeringute vahel.

Projekti raames toimusid kaks sisekoolitust:

• Koolitus õpetajatele „Andeka lapse toetamine lasteaias“. Koolitaja PhD Liina Randman, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikooli pikaajaline koostööpartner.
• Koolitus õpetaja abidele ja muule personalile „Täiskasvanu enesevaldamine, eeskuju ja sõna mõju“. Koolitaja psühholoog Viive Einfeldt.

Projekti tulemusena oskavad õpetajad märgata andeka/võimeka lapse eripära ja leida võimalusi tema arengu toetamiseks. Lasteaia personal teadvustab oma eeskuju mõju lapsele. Samuti oskavad töötajad märgata seoseid oma  enesevaldamise ja käitumisvaliku ning käitumisraskustega laste reageeringute vahel.

Projekt toetas lasteaia arengukava ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamist. Lasteaia personali arendustöö üheks prioriteediks oli ühine õppimine ja meeskonnatunde loomine. Selest lähtuvalt oleme õpetajate kõrval koolitanud õpetaja abisid ja muud personali. See tagab asutuses ühtse arusaama õppe- ja kasvatustegevusest lapse arendamisest kõigis valdkondades.

---

15.04.2018.- 22.06.2018. a toimus Pärnu Liblika Lasteaias SA Innove projekt „Esivanemate pärand õpetab ja innustab“, mida rahastas Euroopa Sotsiaalfond 1659,05 euroga. Projekt oli jätkuprojekt projektile „Pärimuse vägi“.

Projekti raames toimus:

- kogemuspäev „Pärimuskultuur Jänesselja lasteaias“, kus koolitajateks on Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.

- koolitus Eesti Rahva Muuseumis, mis koosneb giidiga ja iseseisvalt muuseumi kollektsioonide, ajaloolise kultuurpärandi ja näitustega tutvumisest.

Jätkuprojekt täiendas õpetajate teadmisi eesti kultuuri rakendamisest õppetöösse ja erinevatest võimalustest kujundada lapse kasvukeskkonda, mis oleks enam kujundatud eesti kultuuripärandi motiividest lähtuvalt. Eesti 100 raames toimunud õppesõit Eesti Rahva Muuseumi tulemuseks on personali mitmekülgsem eneseharimine eesti rahva kultuurist.

Ühise õppimise tulemusena on rühma meeskonnal ja lasteaia kogu kollektiivil võimalik edaspidi arutada ja genereerida mõtteid ühiselt platvormilt lähtuvalt. Koos õppimine toetas meeskonnatunnetust rühma ja lasteaia tasandil ning suurendas õpetajaid abistavate töötajate arusaamu laste arengu igakülgsest arendamisest.

Projektiga „Esivanemate pärand õpetab ja innustab“ taotleme koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja lasteaia arengukava tulemuslikku rakendamist. Jänesselja lasteaias toimunud kogemuspäeva ja ERM-i koolituse tulemusena on toetatud õpetajate, õpetaja abide ja tugispetsialistide professionaalset arengut ja kompetentse. Projekti tulemusena on  saadud uut innustust tegelda pärimuskultuuriga loovamalt, leidmaks uusi ideid ja võimalusi mineviku ja tuleviku sidumiseks erinevate lähenemiste abil. 

Õpetajate uute oskuste ja suuremate teadmiste tulemusena kavandatakse lastele enam eesti kultuuri ja kommete tutvustamise ja läbiviimisega seotud õppe- ja kasvatustegevusi ning korraldatakse õppekäike muuseumidesse. Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel kasutatakse enam rahvusliku kultuuri elemente. Kõik see toetab laste suurema huvi tekkimist eesti kultuuri ja pärimuse vastu.

---

Laps lugema ja jutustama

15.11.2017.- 28.02.2018. a on kavandatud Pärnu Liblika Lasteaias SA Innove projekt „Laps lugema ja jutustama!“ , mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond 1710,01 euroga . Koolitajateks on TLÜ Haapsalu Kolledži emakeele didaktika lektori Ene Hiiepuu koolitusega „Lugema ja kirjutama õpetamine alushariduses“ ja Vändra Lasteaed eripedagoog- logopeed Reet Tedre koolitusega „Jutustamisoskuse arendamine läbi erinevate meetodite“. Kogemuspäeval jagab praktilisi kogemusi Pärnu Lasteaed Mai eripedagoog Kristiina Kunto teemal „Kõnearenduslikud mängud ja materialiseeritud õppevahendid väikelastele“.

Projekti eesmärgiks on ühine õppimine, mille tulemusena lasteaiaõpetajad on omandanud erinevaid võtteid ja meetodeid laste lugemis-, kirjutamis- ja jutustamisoskuse arendamiseks ning suurenenud on lasteaia kollektiivi ühised arusaamad laste arengu toetamisel.

1. Koolitusel osalejad teavad, kuidas luua emakeele õppetegevuseks soodsat õpikeskkonda.
2. Õppimise tulemusena on omandatud praktilisi võtteid, kuidas arendada lapse sõnavara ja täislause moodustamise oskust.
3. Lasteaiaõpetajad oskavad kasutada koolituselt saadud metoodilisi võtteid lugema õpetamiseks, lugemistehnika ja kirjutamisvalmiduse arendamiseks.
4. Koolitusel ja kogemuspäevadel omandatud meetodid lugemis-, kirjutamis- ja jutustamisoskuse arendamiseks on lõimitud igapäevatöösse ning erinevatesse õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse.

Laps lugema ja jutustama!

Meie lasteaed saadab igal aastal kooli paarkümmend last. Lasteaiaõpetajad soovivad, et nende koolitee algus kulgeks raskusteta ja lapsed tunneksid koolirõõmu. Koolidelt ja lapsevanematelt oleme saanud üldiselt positiivset tagasisidet. Nõrgemaks on õpetajad hinnanud laste häälikulise analüüsi, lugemis- ja jutustamisoskuse. Sa Innove projekti „Laps lugema ja jutustama!“ abil soovisime saada täiendavaid teadmisi, kuidas erinevate meetodite abil ja mänguliselt neid oskusi lastele õpetada.

TLÜ Haapsalu Kolledži emakeele didaktika lektor Ene Hiiepuu suutis meile mõistetavaks teha selle, kuidas rütm ja liikumine saavad olla abiks lugema ja kirjutama õppimisele. Meie jaoks oli väga oluline ka see, et koolitaja on ise olnud algklasside õpetaja ja oskas teemat siduda üleminekuga lasteaiast kooli. Palju suurema tähtsuse meie jaoks sai eeltöö, mida on vaja teha kirjutamise ja lugemise õppimise alustamiseks. Üheks üsna eripäraseks meetodiks oli lugema õpetamine tahvlitekstide koostamise abil. (Lapsed leiavad ühiselt teema ja pakuvad oma mõtteid. Õpetaja kirjutab laused tahvlile ja saab väikese jutukese. Seejärel joonib õpetaja tekstis alla kuus kergemat sõna. Neid sõnu hakatakse lipikutelt tähtede peituse võtet kasutades koos lugema. Selle meetodi abil saab õpetada nii lugemist kui jutustamist.)  Lektori emotsionaalsus ja näitlejameisterlikkus vaimustas meid ning sütitas soovi nähtud võtteid oma võimete piires igapäevatöös rakendama hakata. Samas tundsime, et see hästi korraldatud, lõbus, tempokas ja pingevaba koolitus liitis meie kollektiivi.

Jutustamisoskuse arendamise erinevaid meetodeid tutvustas eripedagoog Reet Tedre. Koolitus oli sisutihe ja praktiline. Jutustusel on oluline kindel struktuur. Last toetavad jutustamisel piktogrammid.  Hea jutustus koosneb sissejuhatusest, käivitavast sündmusest ja tegevusest ning lõpeb mingi tulemuse ja tegelaste emotsioonide või mõtetega. Sissejuhatuses on oluline öelda, kes on selles loos tegelased, kus ja millal tegevus toimub. Näidisjutukese peab kindlasti koostama õpetaja. Koolitaja võttis teema kokku mõttega – jutusta lapsele, siis laps jutustab.

Kristiina Kunto tutvustas kogemuspäeval kogumikku „Kõnearenduslikud mängud ja materialiseeritud õppevahendid väikelastele“. Kogumiku koostasid Hilve Kivipõld-Verbitskas ja Kristiina Kunto.

Uus kõnearenduslike mängude kogumik on mõeldud kasutamiseks nii lasteaiaõpetajatele, tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele ning sobib erinevas vanuses koolieelses eas lastele. Kogumik sisaldab endas seitset erinevat mängukomplekti, mille abil kujundatakse oskust märgata esemete ja objektide tunnuseid ning neid vastavalt väljendada sõnaühendite ja lihtlausete abil, laiendatakse lapse sõnavara nimi-, tegu- ja omadussõnade osas. Komplektis on ka hetkeemotsioonide mäng, mille abil on võimalik lapsele tutvustada sõnavara tunnetest rääkimiseks ja seeläbi ennetada käitumisprobleeme. Selle kogumiku eesmärgiks on täiustada lastepäraste vahendite ja mänguliste võtetega mudilaste eakohast kõnearengut. Meie lasteaia õpetajatel on nüüdseks see komplekt oma igapäevatöös kasutamiseks olemas.

Projekti „Laps lugema ja jutustama” käigus saime palju uusi teadmisi ja meeldiva kinnituse sellele, et lasteaias peab õppimine toimuma mängu kaudu ja positiivsetele emotsioonidele toetudes.

Anne Villsaar
Logopeed

---

28. mail 2017. aastal toimub Uueda turismitalus Liblika lasteaia personalile koolitusseminar.

Seminar toimub Innove projekti „Pärimuse vägi“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond 1192,05 euroga . Koolitajateks on Eesti Rahvapärimuse Koolist Terje Puistaja ja Pärnu Lasteaed Mai vanempedagoog Kairi Kuusk.

Seminari eesmärgiks on ühine õppimine, mille tulemusena on lastega töötavatel inimestel täienenud teadmised ja tekkinud ühesed arusaamad pärimuskultuurist, arenenud loomingulised võimed ning meeskonnatunnetus.

1. Seminaril saadud teadmised ja oskused on toetanud õppekava rakendumist, lasteaia missiooni ning põhiväärtusi.
2. Seminaril osalejad on saanud praktilisi teadmisi ja kogemusi, kuidas lõimida õuesõpet eesti rahvatraditsioonidega.
3. Osalejad on omandanud oskuse märgata looduse ja pärimuste omavahelist seost ning seda väärtustada.
4. Seminaril omandatud teadmised rahvapärimuslikust kultuurist ja kombestikust on lõimitud igapäevatöösse ning erinevatesse õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse.
5. Projekti lõppedes on suurenenud meeskondade koostöö ja meie-tunne rühma ning lasteaia tasandil.

---

Projekti „Pärimuse vägi“  raames läbi viidud Terje Puistaja koolitus „ Eesti rahvatraditsioonide lõimimine õuesõppesse” toetas püstitatud eesmärgid. Koolitusel saadud rahvapärimuslikud mängud, laulud ja kombestik täiendas osalejate olemasolevaid teadmisi ja andis palju uut materjali, mida igapäevaselt rakendada õppe- ja kasvatustegevuses. Eriti väärtuslikud olid koolitusel saadud lähenemisviisid, kuidas rahvapärimust lõimida lasteaia õppekava kõigisse valdkondadesse.

Muusikaõpetaja Kairi Kuuse koolitusel „Rahvapärimus ja loovus“ oli osalejatel võimalus saada loovaid ideid ja mõtteid, kuidas kavandada nii lastele, vanematele kui koostööpartneritele rahvakombestikuga seotud tegevusi ja üritusi.

Seminarilt said õpetajad ja õpetaja abid motiveerituse aktiivsemalt kasutada igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses folkloorset kombestikku ning lõimima õuesõppesse rahvatraditsioonidest lähtuvaid rituaale ja mänge.  

Ühisõppimise tulemusena omandasid lasteaia töötajad ühised arusaamad eesti rahva pärimuse kasutamisest õppetegevustes. Koosoldud päev suurendas rühma ja lasteaia kollektiivi meie- tunnet.

Pärimuse vägi   

Eestlased on maarahvas, selle mõiste laias ja kitsas tähenduses. Meie usk esivanemate teadmistesse on kõigutamatu, vaatamata näilisele ja sõnalisele vastuhakule kõigesse müstilisse. Pärnu Liblika Lasteaed lõpetas õppeaasta koolitusseminariga „Pärimuse vägi”, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel.

Pärnu Liblika Lasteaia personal kogunes 28. mail Uueda turismitallu põnevale koolituspäevale. Päeva juhatas sisse Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse Koolist. Terje Puistaja on folklorist, kes uurib, kogub ja õpetab rahvapärimusest kogutud laule ning mänge. Eestlased on omamoodi rahvas, kellel on veel säilinud suuline pärimus ja tahe midagi koos teha. Kui meile kangastub pärimusena vanavanaemade jutustatud jutt, siis pärimus on ka meie oma lapsepõlves mängitud mäng, kuuldud ja jutustatud lugu, lapsepõlvemälestus. Õpetades lastele oma ammuseid lemmikmänge hoiamegi alles pärimust. Et kevad ja suvi on meie kliimavöötmes üürikesed, siis tuleb kasutada võimalikult palju aega enda laadimiseks looduses. Kui kirjandusest meenutame pimedate aegade jutustamisi vokivurina saatel, siis tänasel päeval võime jutustada ka suvisel ajal, õues liikudes ja mängides. Viibides päeval õues ja hoolega kuulates, võisime kuulda lindude omavahelist juttu, puude vestlusi ja selle taustal mängida „Rikka puu” mängu. Päeva jooksul saime teada, miks on mõned mängud lõputud, mida tähendas vanal ajal valge värv eestlaste jaoks, kuidas lohed saba otsivad. Mängu iseloomu määravad mängijad, mitte mäng. Ning igal mängul on omad teisendid, mis muutuvad ajas ja ruumis. Kõik on mängu õpetajate kätes. Ja vihjena anti teada, et vanasti mängisidki mänge mehed, sest naistel oli vanasti targematki teha.

Päeva teise poole aitas sisustada Kairi Kuusk Pärnu Mai Lasteaiast. Tema repertuaaris on vanad laulud ja mängud, kuid kõiki neid iseloomustab väike muutus. Igast laulujupist on võimalik loovust kasutades teha lõimitud ja teemasse sobiv lauluke. Laulukeste abil saavad kõik lapsed midagi öelda, kõik hingavad ühes rütmis, mis toetab rühmatunde teket ja tegevus on rõõmsam ning elavam kui lihtsalt õpetajat kuulates.

Päeva jooksul said osalejad mängida õues erinevatest aegadest ja piirkondadest kogutud mänge. Enamik mänge sobivad lastele õpetamiseks kogu aasta vältel nii toas kui õues. Ja meie rahvamängude varasalv on lõputu!

Terje Pill
Vanemõpetaja

---

EV100 ühiskingitus "Igal lapsel oma pill"

Lasteaia tegevust toetab projekti toetajana Integratsioon ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projekt "Veere, veere kakku". www.meis.eelink opens on new page  

Projekt "Lasteaia õuealale loodud loodusõpperada tasakaalustab linna tehiskeskkonda" Projekti finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. www.kik.eelink opens on new page  

Projekti "Mänguline matemaatika ja eesti keele õppimine Pärnu Liblika Tänava Lasteaias" toetab Pärnu Linaavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond http://numberland.net/eesti/index_eesti.htmllink opens on new page  

PRIA koolipiima projekt www.pria.eelink opens on new page

---

Projekt „Loodusarmastuse kujundamine Pärnu Liblika Lasteaias“   www.kik.eelink opens on new page 

Projekti tulemusena on lastel suurenenud keskkonnateadlikkus oma maakonna looduskeskkonnast ja  ökosüsteemide mitmekesisusest läbi aktiivõppemeetodite ja õppeprogrammide.

Keskkonnainvesteeringute keskuse rahalisel toel on lastel võimalik osaleda erinevates õppeprogrammides Kabli looduskeskuses, Pärnu rannaniitudel, Meiekose matkarajal, Rae järve ääres, Tolkuse loodusõpperajal ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis.

Admirali rühma lapsed looduses

Pärnu Liblika Lasteaia Admirali rühm (5-6a) sai käesoleval õppeaastal osa kahest põnevast Kabli Looduskeskuse õppeprogrammist, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kui Pärnu linna lastel on meri ja jõekallas tuttavad paigad, siis loodusprogrammide asukoht sai valitud niisugune, kuhu linnalaps tavaliselt ei satu: rabamaastik ja järvekallas.

Üks eelmise aasta septembrikuu viimane päikeseline ja soe päev veedeti Rannametsa-Tolkuse õpperajal, programmi nimeks „Üle luite rappa“. Uurisime luidetel kasvavat taimestikku, nautisime läbi puutüvede paistvat hommikupäikest, mis muutis metsa müstiliseks võlumaaks, kuulasime äralennuks valmistuvaid linde ja maitsesime viimaseid mustikaid. Ilma taimestikuta luitel tekitas suurimat elevust sipelgaõgijate otsimine ning julgemad meie seast said võimaluse koos õpetajaga paarikaupa vaatetorni ronida.

Matk jätkus laudteel, kus uurisime põnevat rabamaastikku, kummalisielt tillukesi puid ja vahvaid sügisvärve rabas. Saime teada, miks võib soo olla ohtlik ja miks on soode olemasolu siiski väga vajalik. Kuulasime soohääli ja nuusutasime sookailu. Aupaklikult jälgisime suuremaid ja väiksemaid laukaid ja proovisime, kuidas mättad jalge all vetruvad.

Hiliskevadine retk Rae järve äärde programmiga „Magevee elurikkus“ aga toimus keset lindude kõige häälekamat laulupidu ja sooja suvepäikest.

Seekord ei tulnud me lihtsalt vaatlema ja matkama, vaid ees ootas tõsine tööpäev: lapsed moodustasid väikesed grupid, said kaasa kahvad ja ämbrid ning asusid Rae järve elanikke uurima. Kui kõik leitud järveelanikud (puruvanakesed, kiilivastsed, konnakullesed, järvekarbid ja teised tegelased) olid ettevaatlikult, kuid põhjalikult läbi uuritud, kui kõik olid tutvunud mikroskoobiga ja õppinud seda kasutama, siis viidi elusolendid järve tagasi. Lapsi aga ootas väike metsaretk, kus sai võrrelda puid ja puutüvesid,proovida, kuidas maitsevad mustikaõied ja kuusekasvud ning tõmmata kopsudesse värsket metsaõhku. Kohtusime ka toreda kalamehega, kes lastele otse järvekaldal oma saaki tutvustas.

Loodusmatkadel käib meie rühm juba kolmandat aastat, siiski on ikka ja jälle vaja korrata, kuidas looduses liikuda, kuulata, vaadelda ja mida ei ole hea teha. Kõige olulisem aga on äratada huvi looduse vastu ning viia lapsed äratundmiseni, et nii mets, järv, soo või jõekallas on tegelikult kellegi kodu, kus meie oleme vaid külalised.

Krista Rehkli 

---

Projekt "Sõpradega loodust avastama ja hoidma!" www.kik.eelink opens on new page

Projektis osalesid Pärnu Liblika Lastead ja Sindi Lasteaed ning Pärnu Rääma Põhikool. Projekti eesmärgiks oli suurendada laste keskkonnateadlikust. Lapsed on omandanud oskuse märgata ja mõista enda ning teiste tegevuse mõju ning tagajärgi keskkonnale. Projekti raames läbiviidud õppeprogrammid aitasid lastes tekitada huvi looduse vastu ning andsid teadmisi ning oskusi kuidas looduses käituda.

Liblika lasteaed õpetab lapsi loodust hoidma ja säästmalink opens on new page  

Jõulurõõmud Liblika lasteaiaslink opens on new page  

Looduse uurimine ja hoidmine algab lasteaiaslink opens on new page 

---

Pärnu Liblika Lasteaias mängis Tuha-Juhan tikkudega

Pärnu Liblika Lasteaed koostöös  Häirekeskusega  organiseeris lastele põneva õppepäeva mini-SOS.

Ürituse nimetus SOS sümboliseerib päeva juhtmõtet „Sina Oskad Aidata!“  ning pakub lastele teadmisi ja praktilisi oskusi liiklusest, ohutusest ja hädasolija abistamisest.

Lisaks Liblika lastele olid kaasatud ka sõbrad Rääma Põhikoolist ja teistest lasteaedadest. Kokku osales üritusel üle 150 lapse.

Külla oli kutsutud kuus koostööpartnerit, lisaks Häirekeskusele veel Kaitseliidu, Maanteeameti, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esindajad.

Õppepäev algas Liblika lasteaia saalis, kus vaadati ühiselt Jänku-Jussi tuleohutusalaseid filme. Ootamatult said aga lastest kaasosalised juhtumis, mis oleks võinud halvasti lõppeda.  Laste juurde jooksis kaks veidi paharetiohtu poissi - Tuha-Juhanit, kellel oli rääkida üks saladus.  Poisid olid nimelt leidnud tikutoosi ja soovisid seda nüüd lähemalt uurima hakata. Ruumis olnud õpetajad manitsesid küll, et tikkudega mängimine on rangelt keelatud ning poisid lubasid seda mitte teha, kuid peale Juhanite lahkumist jõuti vaevalt film uuesti käima panna, kui ootamatult prahvatas tööle lasteaia tuletõrjesignalisatsioon. Siin ei tehtud enam nalja, sest olukord nõudis kiiret tegutsemist. Vaatamata sellele, et koridorid täitusid suitsuga, olid lapsed tublid ja väljusid hoonest kõigi reeglite kohaselt.  Maja ees ootas neid Häirekeskuse töötaja Edvi ja uuris, kui palju oli igas rühmas inimesi ning ega keegi puudu pole.

Kohe selguski, et kadunud on kolm poissi - lastele juba tuttavad Tuha-Juhanid. Peale kiiret ja asjatundlikku tegutsemist toodi kolm „Juhanit“ elusate ja tervetena majast välja. Muidugi olid nad ära teeninud karmid manitsussõnad ja lisaks pidid  koos lastega ette näitama, kuidas suitsu täis ruumidest kõige ohutumal viisil põgeneda. Juhanid lubasid, et edaspidi nad tuleohtlikke mänge ei mängi ja palusid luba koos lastega SOS-päeval osaleda, et veelgi targemaks saada.

Järgnevalt said kõik rühmad endale õueala plaani, mille abil tuli ise üles leida seitsme õpitoa    asukohad ja need kõik ettenähtud järjekorras läbi käia. Nüüd läks hoovis sebimiseks: uuriti kaarte ja kiirustati kontrollpunktidesse. Seal olid meie tublid  koostööpartnerid valmis seadnud palju põnevaid tegevusi. Maanteeameti töötajad näitasid lastele võrdluseks erinevas tehnilises korras jalgrattaid, selgitasid, mis ei tohiks ühel sõiduvalmis rattal kindlasti puududa, uurisid, kas kanamuna kukub katki, kui sellele kiiver pähe panna  ning õpetasid jalgrattakiivri õiget kasutamist. Politsei rääkis tänavaliiklusest ja Lõvi Leo õpetas vahva mängu. Kaitseliit oli sisse seadnud väikese takistusraja, mis tuli läbida kiiver peas ning kuulivest seljas.  Punase Risti keskuses  õpiti, kuidas viga saanud sõpra abistada ning kätest kandetooli moodustada. Häirekeskuse töötoas korrati numbri 112 tundmist ja hädaabinumbrile helistamise põhimõtteid. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilase Annika käe all õppisid mudilased, kuidas kasutada haavasidet ja selle puudumisel ise käepäraste vahenditega verejooksu sulgeda. Päästeamet aga rääkis veeohutusest ja päästevestidest. Töötubade vahetusest andis teadet vali pasunasignaal.

Vahva tarkusepäev lõppes koostööpartnerite tänamisega ning ühise kalasupi söömisega Liblika lasteaia hoovis.

Pärnu Liblika Lasteaiale oli see paari viimase aasta jooksul juba kolmas taoline suurüritus ning väärtuslikke kogemusi ja iseenese vigadest õppimist on need pakkunud kuhjaga. Kuna meie õueala on avar ja vajadusel mahutab ära kõik näidisjuhtumit lahendama kiirustanud alarmsõidukid, siis on Häirekeskuse ennetustöö ekspert Edvi Freiberg siin leidnud sobiva asukoha suurele massiüritusele,  vapra ja koostöövalmis lasteaia-naiskonna ning muidugi palju põnevil mudilasi, et organiseerida ohutusteemalisi ja hädaabinumbrit propageerivaid õppepäevi. Iga kord oleme külla kutsunud erinevaid kodukandi lasteasutusi, et taolisi ülivajalikke teadmisi saaks pakkuda võimalikult suurele sihtgrupile.

Krista Rehkli
Pärnu Liblika Lasteaed
vanemõpetaja